Studia Vernacula pealkiri on „Käegakatsutav”. Jätkuvalt on ajakirja sihiks panustada rahvusteadustesse ning pakkuda käsitöökultuurile ja käelisele pärandile kohtumispaika akadeemilise mõttega.

Studia Vernacula 2014 avab tõlkeartikkel „Artefaktid ja asjade tähendus”, kus antropoloog Daniel Miller arutleb selle üle, kuidas inimesed asju korrastavad ja kuidas asjad omakorda inimeste elu korraldavad.

Numbris ilmub kolm algupärast uurimusartiklit, mis on kõik pärit TÜ VKA pärandtehnoloogia magistrite sulest
Veinika Västrik tutvustab artiklis „Lõimeripstehnikas põrandakatete kudumine Avinurmes 1950.−1970. aastatel kui piirkondlik pärandoskus” põrandakatte tüüpi, mille puhul kanga pikisuunaliste lõimede alt ei paista koelõngad välja ning geomeetrilisi mustreid moodustatakse kontrastsetes toonides lõimede abil. Selgub, et Avinurme vaipadele oli omane eripärane kompositsioon, nähtus kujutas endast piirkonna naistele olulist sissetulekuallikat ning mõjutas laialdase müügitegevuse tõttu kogu Eesti sisustuskultuuri.
Andres Rattasepp koos kaasautori Vladimir Jarõšiga annavad artiklis „Kasetohust punutud Eesti ala märsid: eripärad ja valmistamine” ülevaate Eesti märssidest,
võrreldes neid naabermaade märssidega.
Ülli Kont tutvustab artiklis „Helmevöö – kas linnasakste poekaup või Eesti talunaiste käsitöö?” Eesti etnograafilise pärandi vähetuntud nähtust, helmestikandiga kaetud meeste nahkvöid. Autor julgustab helmevöid tänapäevalgi kandma lisandina meeste rahvarõivaste juures või koos muu piduliku riietusega.

Studia Vernacula lugejale juba tuttav Soome arhitektuuridoktor ja palkehituseõpetaja Janne Jokelainen Seinäjoki Rakenduskõrgkoolist tutvustab artiklis „Vanade puitakende renoveerimine energiatõhususe parandamiseks” enda juhtimisel läbi viidud laboratoorsete katsete ja soojusjuhtivusarvutuste metoodikat ja tulemusi.

Studia Vernacula 2014 ülevaadete rubriigis esitleme kahte käsitöökultuuriga lähedalt seotud 2014. aasta teadussündmust. Marko Uibu annab ülevaate 2014. suvel Tallinnas toimunud Euroopa
rakendusantropoloogide võrgustiku (EASA Applied Anthropology Network) kohtumisest. Antropoloogid saavad oma oskusi kasutada väga erinevates valdkondades, näiteks tootearenduses, sotsiaalprobleemide lahendamisel või hääbuvate traditsioonide jäädvustamisele ja kestmisele kaasaaitamises.

Ave Matsin tutvustab lugejaile 2013. aastal Viljandis pärandoskuste uurimisele pühendatud seminari „Päritud oskused. Visuaalse dokumenteerimise võimalused”. Paarikümneaastase töökogemusega režissöör, operaator ja toimetaja Imre Annus annab sissevaate, millest pärandtehnoloogilise oskuse filmimist alustada ja millistele aspektidele töö käigus tähelepanu pöörata.

Studia Vernacula 2014 tutvustab kahte käsitöösündmust. 2014. aasta pakaseliste jaanuariilmadega toimusid Viljandi lähistel müravaba metsatöö päevad, kus tööd tehti kirveste, käsisaagide ja hobustega ning demonstreeriti moodsaid hobutöövahendeid. Aprillis 2014 toimusid rahvusvahelised Põhjala palkehituspäevad, kus heideti pilk palkehitusoskuse kui Põhja-Euroopa ühispärandi hetkeseisule ja tulevikuväljavaadetele.

Huvitavamate üliõpilastöödena avaldame lühikokkuvõtte kahest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava 2014. aastal kaitstud magistritööst. Need on Andres Rattasepa magistritöö „Kasetohust punutud eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused” ja Inna Raua magistritöö pealkirjaga „Vändra kihelkonna naiste traditsioonilised rahvarõivad: komplektide koostamine ja valmistamine tänapäeval”